Peale suuremat külma läks ilm korraks leebemaks ning siis taas langes termomeetrinäit kaheksateistkümne miinuskraadi peale. Kuid 4.-6. klassi vapraid õpilasi, kes sättisid end 9. veebruaril Emajõe-Suursoo looduskeskusesse õppekäigule, see ei heidutanud. Niisiis – 31 õpilast, kaks õpetajat ja pakasepoisid seisid ootusrikkalt kell pool üksteist looduskeskuse trepil ning võtsid vastu häid ja halbu uudiseid. Halb uudis oli see, et looduskeskuse veetorud olid võitluses külmaga alla jäänud ja hea uudis, et õppekäik toimub siiski.

Grupp jagunes vennalikult-õelikult kaheks ehk siis poisteks ja tüdrukuteks. Nagu ikka kombeks, oli tütarlastel eesõigus minna päikesepaistelisele jalutuskäigule pakasepoiste seltsis ning tugevam sugupool jäi looduskeskuse hubasesse majja tarkusi omandama. Matkarajal liikudes oli tähelepanelikel silmapaaridel võimalus tähele panna erinevaid märke. Loomade jälgedest tunti ära hiire, metskitse, rebase ja metssea jäljed. Loomade tegevuse jälgi oli mitmesuguseid. Retke juhi sõnul oli just eelmisel õhtul Mäksa vallast üle Emajõe tulnud 24-pealine metssea pere toiduotsingutele ning oli üles tuhninud mitu ruutmeetrit maad. Ilmselt sedasama seltskonda õnnestus meil hiljem ka kaugelt jälgida, kui nad päikesepaistel Emajõe teisel kaldal kraavis liikusid. Kopratammi juures oli imestamist palju – kuidas need loomad nii tugeva tammi on ehitanud? Jääga kaanetunud vee tase oli tammi erinevatel külgedel ligi meetrikõrguse vahega. Aga lausa matkaraja kõrval oli näha ka inimtegevuse jälgi. Kaua nuputasid tüdrukud, kuidas kase tüvelt ligi kahe meetri kõrguselt puukoor on eemaldatud. Süüdistati põtra, mõnda lindu ja isegi karu. Tunnise jalutuskäigu järel siirdusid tüdrukud looduskeskusesse sooja ja mul oli päris tegu, et neil kannul püsida. Majja jõudes oli juba nii soe, et tüdrukud leidsid – vot nüüd võiks tagasi rajale minna!

Peale väikest ülessoojenemist saime tutvuda loomanahkade näidistega ja nagu naissoole kohane, sattusid tüdrukud vaimustusse karusnaha pehmusest ja ilust ... Palju küsimusi tekkis vestlusringis õpitut-nähtut kinnistades. Kuidas saadi hundi ja karu käpa jäljendid kipsi sisse? Kas loomadel on ka haigusi? Miks lumehelves on alati kuue kiirega? Kuidas põdrapullil ja –lehmal vahet teha? Miks „kopraonu“ hambad ei ole säravvalged nagu hambapasta reklaamis?

Huvitava tegevuse juures läheb aeg kiiresti ning peale töölehtede täitmist oligi aeg Emajõe-Suursoo looduskeskuse ja selle toredate grupijuhtidega hüvasti jätta. Tore ja kasulik päev ning nüüd on meil kindlasti rohkem kogemusi igapäevaselt loodust märgata. Minge teie ka sohu või metsa!

Anu Kontro- üks matkasellidest