Võnnu kivikirikut hakkas ehitama piiskop Hermann 1232. aastal. Kirik õnnistati sisse 1236. a. jakobipäeval ja pühendati apostel Jakobusele, kellelt pühakoda sai ka omale nime. Hiljem on kirikut korduvalt suurendatud ja ümber ehitatud. 1784-1787. a. pikendati teda 10 sülla võrra, ehitati uus torn ja laiendati aknaid. Varasemal ajal oli kirik olnud ka kindluse eest - aknad olid väga kitsad ja müürid ligi poolteist meetrit paksud. Praegusaegse kuju - ehitati külglöövid - omandas kirik aastatel 1870-1871. Kirikus asub 1812. aasta Vene Isamaasõda meenutav mälestusmärk, mille parun Nolcken lasi teha oma pojale, kes langes Borodino lahingus, ja üks parima kõlaga oreleid Eestis, valminud 1895, mis remonditi põhjalikult 1993. aastal. Altarimaali maalis 1874. aastal Peterburgi kunstiprofessor Moller. Kell on valatud Riias 1760. aastal. Võnnu Jakobi kirik on üks suuremaid maakirikuid Eestis. Siia mahub istuma 1200 inimest. Igal suvel toimuvad kirikus orelikontserdid. Ka Tartu koorid esinevad siin meelsasti. Momendil on kogudusel umbes 300 liiget. Kiriku juures tegutseb pühapäevakool. Kiriku segakoor ja ansambel on lisaks oma kodukirikule esinenud ka välismaal. Jumalateenistus kirikus on igal pühapäeval kell 11.