Võnnu hariduselu ajaloos on palju selgusetust ja lünklikkust, Võnnus töötas köstri juhatusel nn. köstrikool tõenäoliselt juba 17. sajandi lõpul. On teada, et Võnnu kihelkonna lapsed said endale aabitsad 1688. aastal. 1736, aastal oli Võnnus üks köstrikool, kus oli 15 õpilast. Vallakool asutati Võnnus arvatavasti 1787. aastal. See koolihoone pole kahjuks tänaseni säilinud, 1874 aastal ehitati kooli jaoks uus hoone. Selles hoones toimus õppetöö kuni 1951. aastani Ja ka praegu on see koolimaja säilinud. Mõistetavalt esines koolitöös tol ajal ka seisakuid, mis olid peamiselt tingitud koolmeistri lahkumisest ja uue sobiva kandidaadi puudumisest. Köstrimäel töötanud nn. köstrikool nimetati 1858, aastal kihelkonnakooliks. Kool töötas seal kuni 1902, aastani, mil ta maha põles. 1907 aastal valmis uus koolihoone, mille asukoht oli ka muutunud, 1919. aastal muudeti endine kihelkonnakooli 6-klassiliseks kõrgemaks algkooliks Alates 1953. aastast kunil978. aastani töötas kool keskkoolina. Järgmised 11 aastat oli Võnnus 8-klassiline kool, mis muudeti taas keskkooliks 1989. aastal.
1990.aasta oli kahtlemata Võnnu kooliperele ja kogu üldsusele meeldejääv, sest 5, veebruaril alustati õppetööd vastvalminud koolihoones Kooli ehitusel on kasutatud palju puitu, mis muudab koolimaja hubaseks Maakooli eripära arvestades ehitati klassiruumid maksimaalselt 24 õpilasele. Füüsika, keemia, tööõpetuse ja muusika õpetamiseks on välja ehitatud kabinetid Käesoleval õppeaastal õnnestus meil sisustada informaatika õpetamiseks arvutiklass, kus on vaid Pentium tüüpi arvutid-Koolil on täismõõtmetega võimla, kus lisaks õpilastele tegeleb aktiivselt spordiga ka külarahvas. Kooli juures on mänguväljakud, kus suvel saab korvpalli ja tennist mängida. Talvel on väljakud muudetud liuväljaks Sport on meie koolis väga populaarne, eriti korvpall ja tütarlastel aeroobikaga tegelemine. Traditsiooniks on saanud iga-aastased võimlemispeod, kus oma kavaga esinevad kõik klassid. Lähitulevikus on plaanis välja ehitada jõusaal Ja sisustada see ajakohaste seadmetega, Võnnus on sündinud ja alghariduse saanud luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits. Enesestmõistetavalt on paljud kooli traditsioonid seotud G.Suitsu nimega. Igat aastal novembris tähistame kuulsa mehe sünniaastapäeva piduliku aktusega, kus deklamaatorite konkursi raames loetakse tema luuletusi ja meenutatakse elukäiku. Traditsioonide hulka kuulub ka kirjaniku vanemate haua korrastamine Alates käesolevast aastast alustame G.Suitsule pühendatud esseekonkursi korraldamisega, mis on avatud kõigile õpilastele Eestimaa koolides. Loodame, et konkurss äratab huvi paljudes kirjandushuvilistes õpilastes,
Paljud traditsioonilised üritused korraldame koos külarahvaga Näitena võiks tuua üleküla nõidade tralli ja vastlatralli, kus osaleb ka külarahvas. Koos lastevanematega toimub algklassides ülekooli plika valimine. Traditsioonilisi üritusi on palju ja neid tekib ka iga! aastal juurde. Näiteks alustasime jaanuaris lumeiinna ehitamise võistlusega. Osa võtsid lisaks meie kooli võistkondadele ka külalised Rootsist ja Soomest. Võistlus läks korda, koolimaja ümbrus muutus tõeliseks "skulptuuri aiaks." Kindlasti jääb see meie kooli traditsiooniliseks ürituseks.
Meie koolil on sõprussidemed Saksamaa, Soome ja Rootsi koolidega Eriti tihedad sidemed on Rootsimaa Köpingi kooliga ning Björklinge piirkonnaga. Seetõttu alustasime käesoleval õppeaastal 10 klassis rootsi keele õppimist. Meie eesmärgiks on lisaks humanitaarkallakuga üldainetele õpetada kolm tundi rootsi keelt nädalas ning üks tund ka Rootsi ja teiste Skandinaaviamaade ajalugu, geograafiat ja kultuurilugu. Selline nädalatundide arv hõlmab kõiki keskkooii klasse ja kursuse obligatoorne osa on keelepraktika Rootsis. Õpetajatena kasutame erinevates tsüklites ka Rootsist pärit õpetajaid, Keskkooli lõpuks peaksid õpilased valdama rootsi keelt nii kõnes kui kirjas, samuti peaksid nad tundma põhjalikult Rootsit ja teisi Skandinaaviamaid. Miks valisime rootsi keele? Esmalt kindlasti seetõttu, et Võnnus alustati koolihariduse andmisega siis, kui olime Rootsi riigi alamad. Teiseks mängis siin olulist rolli ka sõprussuhete olemasolu Rootsi koolidega. Lisaks öeldule on oluline ka see, et Rootsi on üks meie tähtsamaid kaubanduspartnereid, samuti arvestatav transiitmaa. Seetõttu rootsi keele oskus on äärmiselt teretulnud ja kasulik õpilaste edasiste eluplaanide valikul.