Laulupidu Luunjas toimus 11. juunil. Ka Võnnu lastekoor oli seal esindatud, küll väiksemas koosseisus, aga siiski olime kohal.
Sõitsime Luunjasse juba päev varem, so 10. juunil, kui toimusid kooride proovid. Seal said kõik tutvuda lauludega, mida mõni koor või õpilane ehk ei olnud üldse puudutanudki koolis kooritundides. Meile olid küll enam-vähem kõik laulud juba tuttavad. Eelnevalt kuulasime vähemalt ühe korra laulud läbi, mis meile võõrad olid. Õpetaja tegi meiega ikka tublit tööd enne laululaagrit. Kiitus talle selle eest!
Luunjas oli iseenesest põnev. Kohale jõudes juhatati meid Luunja keskkoolis klassiruumi, kus me ööbisime. Pakkisime asjad lahti ja tutvusime päevakorraga, kuhu kuulusid ka söögiajad. Võnnu koor pidi söömas käima alati teises vahetuses, aga meie jaoks polnud see oluline, niisiis ei jõudnud me oodata, kuna süüa saame ja läksime alati varem. Ja väga hästi tegime, sest kui oleksime kauem oodanud, pidanuksime veel järjekorra lõpus seisma päris kaua. Kes ees, see mees.
Laulude proovid toimusid Luunja laululaval. Ei lugenud ka see, kui vihma oleks sadama hakanud. Õnneks suurt vihma ei tulnudki, vahepeal tibutas ainult. Panin tähele, et kooride lemmikdirigent oli Hirvo Surva, kes tegi asja lastele ja ka suurematele nii põnevaks, et nad tundsid mõnu laulmisest. Eelnevalt unustasin öelda, et laulupeost võtsid osa lastekoorid, neidudekoorid, segakoorid, poistekoorid, ühendkoor ja kammerkoor A Le Coq.
Esimese päeva õhtul toimus Luunja kultuurimajas disko. Seal said osa võtta kõik, kel oli soovi. Õpetajatel oli eraldi mingisugune üritus. Kell 24.00 oli öörahu, kuid me leppisime õpetajatega eelnevalt kokku, et kõik on klassis tagasi täpselt kell 23.00. Siiski oli ka hilinejaid ja neile mõeldi välja karistus.
Esimesed hilinejad seisid häbipostis klassi keskel, teised ,veel hilisemad, aga tegid kätekõverdusi. Veel peale sedagi sai palju nalja.
Järgmise päeva hommikul peale hommikusööki toimus veel üks proov ning peale lõunasööki laulupeo läbimäng. Nüüd pidi kõigil selge olema, kust ja millal lavale minna ja maha tulla ning oskama ka laule laulda. Jällegi, kui dirigendi kohale astus Hirvo Surva, tundsid kõik ennast kindlamalt kui teiste dirigentidega. Minule isiklikult tundus nii.
Peo läbimäng sujus kenasti. Ühtegi laulu ei olnud vaja kaks korda läbi laulda. Nüüd oli veel vaba aega ja käisime suure seltskonnaga Kabinas, kus toimus kõige esimene Luunja laulupidu. Pärast seda oli kõigil väga kiire koolimajja tagasi jõudmisega, kuna ees oli ju õhtusöök ja keegi ei tahtnud pikas järjekorras olla. Siin kehtis jälle ütlus: kes ees, see mees. Pärast õhtusööki, kell 18.30 asusime rongkäigule, et liikuda laululava juurde. Algas laulupidu. Pealtvaatajaid kogunes üllatavalt palju. Pidu kulges väga hästi ja ma usun, et kõik olid rahul oma esinemisega. Mina küll olin. Tundus, et pealtvaatajad jäid ka rahule.
Pidu arvati lõppevat kell 21.00, aga kuna me olime väga tublid, siis jõudsime varem lõpule ja ees oli vaid kojusõit. Kes autoga, kes bussiga.
Üldmulje laulupeost on väga hea.
Väga suur aitäh õpetajatele Teana Sobkole ja Agne Solbale, kes olid meiega kaasas ja meil alati tuju rõõmsana hoidsid.
Age Väljaots, 11.klass
