Tensi Reisid


Õppekava
 
   
 

VÕNNU KESKKOOLI ÕPPEKAVA

Kinnitatud Võnnu Keskkooli direktori 01.09.2004.a käskkirjaga nr. 10

                                                        I OSA

                                                 ÜLDSÄTTED

1. Võnnu Keskkooli õppekava on Võnnu Keskkooli õppe- ja kasvatustegevuse  alusdokument.
2. Võnnu Keskkooli õppekava terviktekst on kooli õpetajate toas ja õppealajuhataja kabinetis köidetuna kättesaadav. Võnnu Keskkooli õppekava terviktekst on kättesaadav ka veebilehel.
3. Õpetaja koostab Võnnu Keskkooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatud, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja- materjale ja õpetajate vahelist koostööd.
4. Võnnu Keskkooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.
5. Võnnu Keskkooli õppekava üldosas esitatakse:

  1. Võnnu Keskkooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
  2. Võnnu keskkooli õppesuund;
  3. läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted;
  4. traditsioonilise aineõppe ja klassideta kursusõppe rakendamine;
  5. Võnnu Keskkooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustöö korralduse alused;
  6. valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted;
  7. ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
  8. hindamise korraldus;
  9. nõuded õpetaja töökavale;
  10. õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine;
  11. Võnnu Keskkooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

6. Ainekavades esitatakse klassiti:

  1. aine õppe- eesmärgid;
  2. õppesisu, sh õppekava läbivate teemade käsitlemine, integratsioonivõimalused teiste õppeainetega, ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid;
  3. õpitulemused;
  4. kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid;

7. Võnnu Keskkooli õppekava lisades esitatakse keskkooli valikkursuste loend ja     ainekavad.
8. Keskkooli ainekavad on koostatud kursustena. Kursuse pikkus on 35 tundi.

                                                         II osa
                   VÕNNU KESKKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

  1. Võnnu Keskkooli õppekava alus
  2. Võnnu Keskkooli (edaspidi VK) õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.
  3. VK õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonda, arvestades nende erivajadusi, kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.
  4. VK õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on arvestatud järgmisi põhimõtteid:
  5. terviklikku inimese areng on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
  6. muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end ise, võtab endale vastutuse  oma elukäigu kujundamise eest;
  7. kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti muutuvas maailmas vananevad teadmised kiiresti;
  8. soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, meeskonnatöö oskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks.
  9. elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest arengutest tulenevate väljakutsetega.
  10. Üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.
  1. Võnnu Keskkooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võnnu Keskkooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujundamine, kes:

  1. suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
  2. oskab ja soovib teha konstruktiivset koostööd;
  3. toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
  4. austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustustest ja –vastutusest;
  5. tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
  6. tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse tolerantselt ning lugupidavalt;
  7. hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
  8. usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
  9. tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
  10. juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
  11. on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
  12. väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
  13. mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
  14. püüab mõista asjade tähendust, nähtuse põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;
  15. tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
  16. mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.
  1. Võnnu Keskkooli õppekava põhimõtted

Võnnu Keskkooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  1. luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (hooldaja, eestkostja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;
  2. kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilase erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;
  3. tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja arendamine;
  4. õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti (sh Eestis elavate rahvusvähemuste ) kultuur;
  5. õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik  la kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
  6. õppimisel ja õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;
  7. õppekava arendatakse ja korrigeeritakse pidevalt vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.
  1. Pädevuste kujundamine
  2. pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või – valdkonnas tulemuslikult toimida.
  3. VK õppekava taotleb õpilaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
  4. Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused VK õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.
  1. Üldpädevus

VK õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

  1. õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;
  2. tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
  3. väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
  4. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

Üldpädevused täpsustatakse VK õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:
I aste – 1.-3. klass;
II aste – 4.-6. klass;
III aste – 7.-9. klass;
gümnaasium (keskkool) – 10.-12. klass.

  1. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

  1. Valdkonnapädevus

Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
VK ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

  1. looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel on õppeainetena tähtsad loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;
  2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel muutuvad õppeainetena tähtsaks ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  3. refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  4. kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
  5. tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ja meedia;
  6. kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, väärtustada kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja –teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;
  7. matemaatikapädevus – suutlikus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

2.2 Võnnu Keskkooli õppesuund

  1. Võnnu Keskkooli õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. VK õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
  2. I kooliastme lisatunnid on eesti keel, inglise keel, matemaatika, loodusõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus.
  3. II kooliastme lisatunnid on  eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, ajalugu, informaatika.
  4. III kooliastme lisatunnid on  inglise keel, vene keel, matemaatika, informaatika.
  5. VK õppesuunaks on keskkoolis humanitaarainete õppesuund. Kohustuslike kursuste on õppeaineti esitatud VK õppekava tunnijaotusplaanis. Valikkursuste loend ja ainekavad on esitatud VK õppekava lisana: "VK valikkursuste loend ja ainekavad”, mille kinnitab kooli direktor.

2.3. läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted

  1. Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja – viiside abil.
  2. Õpetuse integratsiooni aluseks on VK õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.
  3. Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.
  4. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
  5. VK õppekava läbivad teemad on:
  6. keskkond ja säästev areng
  7. tööalane karjäär ja selle kujundamine
  8. infotehnoloogia ning meediaõpetus
  9. turvalisus
  10. Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.
  11. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsioon loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, õppekäigud, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovtööd jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.
  12. Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, sh majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.
  13. Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.
  14. Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. VK õpetab informaatikat eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.
  15. Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedega, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kellel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja keskkoolis.
  16. Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

Keskkond ja säästev areng

  1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;
  2. teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja –ressurssidest;
  3. teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik,
  4. teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;
  5. mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;
  6. omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.
  1. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3.klassi lõpetaja:

  1. tunneb huvi looduse vastu
  2. suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega
  3. oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana
  4. hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi
  5. tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamisest

6.klassi lõpetaja:

  1. omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust
  2. teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest
  3. tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi
  4. oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises
  5. oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel
  6. esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti
  7. on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes
  8. suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse
  9. väärtustab säästvat tarbimisviisi

Põhikooli lõpetaja.

  1. väärtustab looduslikku mitmekesisust
  2. oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust
  3. tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid
  4. mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid
  5. mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus
  6. oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale
  7. omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest
  8. oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda
  9. kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt
  10.   tunneb oma kodanikuõigusi ja –kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel
  11. toimib keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust

Keskkooli lõpetaja:

  1. väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda
  2. mõistab säästva, jätkusuutlik arengu ideed
  3. mõistab looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid
  4. omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonna- ja sotsiaalprobleemidest, nende tekke sotsiaalmajanduslikest ja kultuurilistest põhjustest
  5. omab teadmisi kohalike, rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ennetamisel ja lahendamisel
  6. omab teadmisi keskkonna alastest rahvusvahelistest konventsioonidest
  7. tegutseb seadusi ja keskkonnapoliitikat arvestavalt
  8. oskab ajalist perspektiivi arvestades hinnata inimtegevuse mõju elukeskkonna seisundile, mõistab oma vastutust ressursside säästva kasutajana
  9. suhtub vastutustundlikult oma keskkonda, oskab kujundada ja vajadusel taastada tervislikku elukeskkonda
  10. oskab vajadusel tegelda keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras
  11. mõtleb keskkonnaprobleemide lahendamisel kriitiliselt ja loovalt, mõistab, et keskkonnaprobleemidesse suhtutakse erinevalt, püüab leida konsensust erinevate seisukohtade vahel
  12. mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses ja ettevõtete vastutust keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest
  1. Tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õppe-eesmärgid
Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas  ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest
  2. teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist
  3. arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks

 Kujundatavad pädevused kooliastmeti
3. klassi lõpetaja:

  1. mõistab töö tähtsust
  2. mõistab töö ja elukutse seoseid
  3. teab vanemate (hooldajate, pereliikmete) ameteid
  4. teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust
  5. oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid
  6. suudab järgida koostegutsemise reegleid
  7. osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistest
  8. klassi lõpetaja.
  9. õpib tundma erinevaid elukutseid
  10. mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale
  11. mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega
  12. tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega
  13. mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust

Põhikooli lõpetaja:

  1. on kujundamas realistlikku pilti endast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused)
  2. oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel
  3. tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida
  4. omab teadmisi kohaliku tööturu kohta
  5. mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid
  6. mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid
  7. mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni
  8. oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive

Keskkooli lõpetaja:

  1. mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni
  2. jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse
  3. mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega
  4. tunneb huvi erinevate elukutsete jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside vastu
  5. oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta
  6. oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume
  7. oskab tööd otsida ja tööturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne.)
  8. omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu lõpetamine jne.)
  9. oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne.)
  10. mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel
  1. Infotehnoloogia ja meediaõpetus
  2. Infotehnoloogia
    1. Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

    1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

  1. mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte
  2. omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused
    1. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja:

  1. oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas)
  2. tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest
  3. oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile
  4. oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme
  5. käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest
  6. käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt
  7. oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt
  8. kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jne.
  9. kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi
  10. mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest)
  11. oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid)
    1. Meediaõpetus
  1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema meediaõpetus õpetamisega taotletakse, et õpilane:

  1. õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi
  2. eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest
  3. õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste kohta ja rolle tänapäeva meediasüsteemis
  4. omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha
  5. kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga
  6. omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitustest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada
  1. Põhikooli lõpetaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

  1. oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutuskirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada
  2. oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri
  3. oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediazanre ja leida nende põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot
  4. oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses
  5. oskab selekteerivalt ajalehte lugeda
  6. oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja leida reklaamist talle vajalikku teavet
  7. oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede interneti-väljaandeid
  8. tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist
  1. Gümnaasiumi lõpetaja pädevused

Gümnaasiumi lõpetaja:

  1. oskab eristada erinevale auditooriumile määratud tekste ja väljaandeid ning nende funktsioone: kohalik/üleriigiline meedia; üldväljaanded ja spetsialiseeritud väljaanded, teave ja meelelahutus
  2. saab aru, kes on meedia taga: kes on omanikud, allikad, meediapersoonid jne., oskab seostada meediast saadavat teavet nende persoonidega
  3. oskab eristada ja lahus hoida faktilist ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri, uudist ja arvamust, teavet ja meelelahutust
  4. teab, millised on kesksete meediaväljaannete, zanrite, saadete jne. põhieesmärgid ja ülesehitusreeglid, oskab neid lugeda, kuulata, vaadata ja analüüsida
  5. oskab vaadata ja analüüsida fotosid, illustratsioone teabegraafikat
  6. oskab kasutada elektroonilist meediat: kommenteerida internetis olevat teavet ja seda ise internetti üles seada
  7. saab aru, milliste vahenditega lehte kujundatakse ja küljendatakse
  8. oskab koostada keskseid meediszanre uudist, kommentaari, portreed, arvustust, reportaazi, olemuslugu, probleemartiklit
  9. oskab suhelda ajakirjanikuga: teab oma õigusi ja kohustusi meedia suhtes
  10. tunneb meedia põhilisi demagoogia- ja manipuleerimisvõtteid, oskab neid tegelikkus tekstis ära tunda
  1. Turvalisus

Õppe-eesmärgid
Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane

  1. õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist
  2. õpib käituma ja tegutsema võimalikkus ohuolukorras
  3. õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi
  4. õpib kasutama enesekaitsevahendeid
  5. teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise  tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine
  6. kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes
  7. omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks
  8. teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda

Kujundatavad pädevused kooliastmeti
3.klassi lõpetaja.

  1. teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada
  2. teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda
  3. teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti
  4. teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi
  5. teab looduslikke ohte
  6. oskab käituda veekogudel ja basseinis
  7. oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning seadmeid
  8. teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida
  9. oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest
  10. oskab käituda tundmatute asjadega
  11. teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral
  12. teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu
  13. mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest
  14. teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele
  15. teab, et on olemas tervist ohustavad ained, oskab neist keelduda
  16. tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest
  17. oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada
  18. oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust
  19. tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel
  20. teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel
  21. oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada
  22. teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta
  23. teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada

6.klassi lõpetaja:

  1. oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus
  2. oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid
  3. teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid
  4. teab kütteseadmete ohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne.)
  5. teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid
  6. tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguste toimet tervisele
  7. teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki
  8. teab olmekemikaalide mõju inimorganismile
  9. teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses
  10. teab pommiähvardusega kaasnevast vastutusest
  11. teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust
  12. teab, et suitsetamine ja alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik
  13. teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse
  14. teab, et sõltuvuse kujunemise protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid
  15. teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt
  16. oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid
  17. teab liiklusmärkide tähendusi
  18. teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina ( jalgratturina, mopeedijuhuna)
  19. teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää)
  20. teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid

Põhikooli lõpetaja:

  1. oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda
  2. teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada
  3. teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid
  4. teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral
  5. oskab ohtlik ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest
  6. teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral
  7. teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid
  8. teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi
  9. teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi
  10. käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel
  11. teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt
  12. teab, millised on juhi kohustused ning õigused
  13. teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile
  14. oskab tegutseda õnnetuse korral

Keskkooli lõpetaja:

  1. laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, õpib hindama ohuteguri suurust, teadvustab õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkuse
  2. teadvustab, et ohutusnõuete täitmine vähendab hädaolukorra tekke tõenäosust ja suurendab turvalisust
  3. väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda, õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid, oskab hädaolukorda sattudes rakendada oma teoreetilisi teadmisi
  4. oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid
  5. teab tulekahju arengut ja tagajärgi (tulekahju, põlemisproduktid, plahvatus), kasutamise ohutusreegleid
  6. oskab tulekahju korral tegutseda, teisi aidata ja juhendada, anda esmaabi tulekahjus kannatanule
  7. teab, kuidas ohtlike ainete kasutamine tööstuses mõjutab keskkonda (happevihmad jne.)
  8. teab ohtlike ainete tähtsuse põhimõtteid
  9. teab suurõnnetuse korral rakendatavaid meetmeid
  10. teab kiirguse kasutusalasid meditsiinis, tööstuses jne. erinevust looduslikest ja tehisallikatest saadavate kiirgusdooside vahel, inimorganismi kiirguskahjustusi
  11. teab tuumaõnnetuste korral rakendatavaid kaitsemeetmeid
  12. teab sõltuvuskäitumise olemust, uimastisõltuvuse ravi võimalusi
  13. teab, et uimastite kasutamine muudab isiksust ning on riskifaktor peresuhtes, sh ohustab tulevase lapse tervist
  14. tunneb uimastitega seotud
  1. Traditsioonilise aineõppe ja kursuseõppe rakendamine

Õppe- ja kasvatustegevus on Võnnu Keskkoolis korraldatud kahel viisi:

  1. 1.-9. klassini on traditsiooniline korraldus st. kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel
  2. keskkoolis on kursuseõpe; kursuse järjestuse määrab aineloogika

Õppe- ja kasvatustegevuse korra 1.-9. klassini ja keskkoolis kinnitab kooli direktor.
Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis ja kursuste jaotus keskkoolis määratakse Võnnu Keskkooli õppekavas.

  1. Võnnu Keskkooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

 

1. Võnnu Keskkooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.

 
   
 
   
   
B DesiGn
2005 - 2006 Copyright ©. All rights reserved. Võnnu keskkool