|
Nr.
012 |
|
||
|
Direktori
veerg |
Info |
Info |
|
|
Tere! On alanud advendiaeg. Jõuluootus on puudutamas meie hingekeeli. Sisemist rahu ja väärikust on tunda üksteisega suhtlemisel. Meie ja arvatavasti terve maailm on jõuluajal natuke parem ja hoolivam. Soov teistele head teha avaldub jõuluajal eriti silmatorkavalt. See on aasta ilusaim periood. Tähtis ja oluline aastaring on ajalooks saamas. Mulle tundub, et meie riigi juubeliaasta oli koolile tulemusrikas. Hulk õpilasi on oma tegemistega pälvinud kiitust ja esindanud meie kooli väga erinevatel aladel. Tahaks esile tõsta Liis Zovot, kellest sai Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaat. Nimetatud fond (täpsemalt Tiina Tammani fond) jagab stipendiume inimestele, kelle mõtetel on sisu, kes ei korda labaseid ajalehetõdesid ja kes suudavad iseseisvalt mõelda. Liis on kirjutanud hulga esseesid ja võitnud auhinnalisi kohti erinevatelt konkurssidelt. Meie kool on uhke, et meie õpilased on tublid, arukad ja edasipüüdlikud. Lisaks Liisile tahaks tänada 11.klassi õpilasi, kes osalesid edukalt üle-eestilisel euroopateemalisel viktoriinil. Meie kooli võistkonna juhiks oli Kristo Teral ja lisaks temale kuulusid sinna Siim Jõesaar, Janar Zovo, Illar Jürgenson ja Kairika Kullasaar. Kristo oli tõeline tiimipealik, kes suutis motiveerida teisi õpilasi Euroopa Liidu ajalugu ja tänapäeva uurima. Tublisid õpilasi on väga palju! Suured tänud kõigile! Ilusat jõuluaega kogu kooliperele, lastevanematele ja kõigile, kes on kooliga seotud! Tiit Viileberg |
Olümpiaadi tulemused 24. oktoobril toimus
Tartus maakonna geograafiaolümpiaad. Karl Pärn saavutas seal 2.
koha ja Ragnar Muttik 9.koha. Isadepäeva
kontsert Alatskivi lossis. Kontsert toimus Alatskivil reedel,
7.novembril. See oli Peipsiäärsete valdade poistelaulu päev, mis oli
pühendatud isadepäevale. Olime Võnnust kolmekesi- mina, Jüri Filin ja Alo
Väljaots. Mina esitasin laulu „Kui kooli poole lähed”. Vastuvõtt oli tore. Meid kostitati rikkalikult ja mina sain kõhu täis.
Iga osaleja sai endale kalendri ja
tänukirja. Teiskordsetele osalejatele anti eelmise aasta ürituse piltidega
album. Kert
Mardo 4. klass LASTEVANEMATE KOOSOLEK 27. novembril
toimus Võnnu Keskkooli Palmisaalis lastevanemate koosolek. Päevakord: *Vanemkonstaabel K. Parveotsa sõnavõtt. * Direktor T.Viileberg-Tunne oma last. * Klassikoosolekud * Informatsioon |
Jõulupidudest 1.-7. klassi jõulupidu toimub 18. detsembril. Kell 19.00 (kellaaeg võib muutuda)
jõulukontserdina kirikus. Sel aastal
koos Melliste kooliperega. Oodatud on kõik. Peale kontserti tuleb
kultuurimajja jõuluvana ja toimub väike disko. EESTI JÕULUD ‘ 08 Sel õppeaastal tähistab Võnnu Keskkool 7.-12. klassi jõulupidu Eesti
teemaliselt. Täidame kõhud Eesti
toiduga, riietume eestilikult ning paelume programmi palju huvitavad ülesastumisi. Meie peole on
oodatud Võnnu Keskkooli 7.-12. klassi
õpilased, õpetajad, lapsevanemad, külalised ja kaaslased. PEOGA ALUSTAME 19.DETSEMBRIL
KELL 18.00 VÕNNU KULTUURIMAJAS ! Pileti hindadest : EELMÜÜK: Üksikpilet 45.- Perepilet
125 .- KOHAPEALT: Üksikpilet 55 .- Perepilet 150.- TULE, VÕTA OSA
JA SA EI KAHETSE . KOHTUMISENI PEOL ! |
|
|
Võnnu Keskkool 2008 |
|||
|
|
|
|
Sõjaks
õpitud! Esimese veerandi lõpus külastasid Võnnu keskkooli kaitseliitlased, kes
rääkisid 7. ja 8. klassi õpilastele
hästi palju uut ja huvitavat kaitseliidu kohta. Tunniajalises loengus Palmisaalis tutvustati lastele
riigikaitseorganisatsiooni Kaitseliit ja seletati, millega on tegemist ning
millistele nõudmistele peab vastama, et astuda Kaitseliitu. Räägiti
kaitseliidu ülesannetest, sinna kuuluvatest gruppidest: malevatest,
naiskodukaitsest, noorkotkastest, kodutütardest ja vabatahtlikest. Samuti
räägiti Kaitseliidu liikmetele tehtavatest üritustest nt Erna retkest. Seejärel suunduti õue, kus tutvustati ja demonstreeriti relvi ning
õpetati nende kasutamist. Vaatamiseks ja õppimiseks oli kaasa toodud
käsirelvi, poolautomaate, automaate ja granaadiheitja. Kuule relvades ei
olnud. Pärast relvade tutvustamist oli õpilastel võimalik õhupüssist märklaua
pihta tulistamist proovida. Räägiti ka kaitsevärvi kasutamise eesmärgist ja
kõigil soovijatel oli võimalik seda ka enda näole lasta maalida. Õpliased olid toimunud üritustega rahul, sest teada ja näha sai palju
uut. Mairon
Tähe 7. klass Sõjavägi
koolis Ühel
teisipäeval tuli Võnnu keskkooli sõjavägi. Mitte sellepärast, et seal oleksid
olnud relvastatud maniakid, vaid et tutvustada lastele kaitseväge ja
sõjaväetehnikat. Muidugi polnud kohal ka terve pataljon. Õpilastele kõneldi
kaitseväest, mis see on, mis on selle eesmärk, millest see koosneb. Peale
seda mindi õue, kus tutvustati meile relvi, nende ehitust ja seda, kuidas
kindlaks teha, et relv pole laetud ning mitmeid muid detaile. Saime ka ise
õhupüssist lasta, mitte teiste, vaid ikka märklaua pihta. Oli väga lahe päev,
usun, et see meeldis kõigile. Karl Pärn Meie ja „ Euroscola” Oktoobri keskpaigas toimus Tallinnas Euroopa majas
üritus nimega „Euroscola 2008” . Üritus oli õigupoolest viktoriin, mille
kaheksat parimat auhinnati väikese lõbusõiduga Prantsusmaale Strassbourg´i. Kuna meie - Kristo Teral, Janar Zovo, |
Siim Jõesaar, Illar Jürgenson ja Kairika
Kullasaar - oleme juba niivõrd suured, et suures linnas ära ka ei eksi, siis
mõtles õpetaja, et miks ka mitte. Treeninglaager kõva trenni, higi ja
pisaratega algas juba septembris.
Õpetaja tegi ohverdusi jumalatele, et me saaks vene keele tunni arvelt
targaks. Viktoriin iseenesest ei olnud väga raske, sellised popid küsimused
näiteks: Kes võitis 2007. aastal LUX filmiauhinna? Vastused olid valikutega.
Sõbra abi ega 50:50 varianti ei leidnud kahjuks. Tulemustest ma ei taha
rääkida- häbi on. Loodan, et mõistate. Okei, aitab vingerdamisest, koht oli
tubli14. 30-st. Seda tulemust võib lugeda rahuldavaks, täpselt nagu
koolipoisi käitumine. Kevadel tuleb viktoriin sügissemestril toimuvatele
lõbusõitudele ja selle me võidame ära.
Siim Jõesaar 4H Eesti konverents „ Kuidas olla edukas noor oma kodukohas” Konverents
viidi läbi Tartus Rehe hotellis. Umbes 100 4H liiget üle terve Eesti oli
kogunenud. Võnnu keskkoolist olid kohal Kadri Mardo, Sandra Aruste,
Kristel-Kai Kooskora (10. kl) ja Kairika Kullasaar (11.kl). Üritus iseenesest
oli väga tore. Kuna konverents kestis
poolteist päeva, tuli meil ööbida sealsamas hotellis. Esimesel
päeval tuli kuulata paljude elukogenud ja tarkade lektorite asjalikku juttu,
mis oli väga huvitav. Magama ei jäänud ilmselt meist keegi. Loengupidajatest
võiks ära märkida Ülo Vooglaiu ( Tartu
Ülikooli emeriitprofessor), kelle jutt oli äärmiselt põnev, siis veel Estel
Puki ( Tallinna Vesi AS personalijuht), kes rääkis eelkõige oma kogemustest.
Ülo Vooglaid tõi erinevaid näiteid elust, rääkis, mida tuleks teha ja mida
mitte, et saavutada edu laiemas mõistes. Peale selle oli tema jutt humoorikas
ja tihti võis konverentsisaalist naeru kuulda. Sama päeva
õhtul olid meil veel protseduurid(soolakamber, elektriravi jms). Hiljem algas
õhtuprogramm, mille tippsündmuseks oli lotomäng, kus vaid osale naeratas
loosiõnn. Järgmisel
päeval moodustati töörühmad meetodil „avatud ruum”, kus igaüks võis pakkuda
mingi teema, mille üle endale liitlasi leides arutleda sai. Sellest tuli teha
kokkuvõte ja seda teistele esitleda. Lõppkokkuvõttes
küsimusele, kuidas olla edukas noor oma kodukohas, me vastust ei saanudki,
kuna „edu” on mitmeti mõistetav. |
|
Võnnu Keskkool 2008 |
|
|
Uudised |
Uudised |
|
Ilmselt
polnud see ka konverentsi eesmärk. Selleks oli hoopis näidata noortele, et
püstitades endile eesmärke, ning püüeldes nende poole, saavutame edu just
sellisena, nagu seda ette kujutanud oleme.
Kristel-Kai Kooskora Tähistasime
Ellen Niidu sünnipäeva. 17.oktoobri hommikul olid 1.-5.klassi õpilased Palmisaalis. Seintel olid
lõbusad omajoonistatud pildid, laual põlesid küünlad ja oli suur tort.
Tähistasime armastatud lastekirjaniku sünnipäeva. Laulsime tema luuletuste
sõnadele tehtud laule, lugesime luuletusi ja panime seintele pildid
Krõllidest. Iga esinemine oli nagu väike lavastus tänu õpetaja Riinale ,
Silvile, Maile ja Enele. Tort oli ka maitsev. Mari-Liis
Kiima ja Karin Jürgensson Õppereis
Tallinnasse 5. novembril käisid 9. ja 12.klass Tallinnas. Bussisõit ei olnud eriti
põnev- istuti vagusalt ja ootusärevalt. Kükital tehti väike jalasirutuspaus.
Kui hakkasime Tallinna poole edasi liikuma, ei läinud buss enam käima. Meie
kooli virgad ja abivalmis poisid pandi muidugi bussi lükkama ja kerge
pingutuse peale saadi see käima. Tallinnasse jõudnud, jagati meid kahte
rühma, mis hakkasid erinevates suundades liikuma. Minu rühm, milles enamus
üheksandikest, läksime Kadrioru lossi. Meile anti seal kohe töölehed ja
pliiatsid kätte, et informatsioon, mida teada saime, kinnustuks paremini.
Meile räägiti lossi ajaloost, kultuurist, ajaloost. Giid tutvustas erinevaid
tube ning selgitas, millal mingit ruumi kasutati. Minu enda lemmik oli saal,
kus oli kõik väga valge ja avar ning lakke oli maalitud üks pilt, millel oli
kujutatud naisi jõesängis ning ühte kurja sarvedega olevust. Meeldejääv oli
ka tuba, mis oli kujundatud väga isamaalikuks- laes olid talad, mööbel
puidust. Kui olime ekskursiooni lossis lõpetanud, saime vaba aega. Kõndisime oma grupiga
bussi einestama ja seejärel mere äärde. Kui vaba aeg otsa, sai kogunes meie
rühm presidendi residentsi ette. Seal imetlesime uksevalvureid, oodates kuni
meid sisse kutsutakse. Trepid olid suursugused ja maalid seintel ning vaibad
maas imetlusväärsed. Veidi häiris vaid põranda kriuksumine. Presidendi
töötuba oli minu jaoks õdusaim ja arvan, et härra presidendil on parim
keskkond töötamiseks. |
Peale presidendi maja külastamist läksime Riigikogusse. Seal tutvustati
rohkelt arhitektuuri ja hoone ajalugu. Meile mängiti läbi ka Esimene
maailmasõda kujukestega suurel Euroopa kaardil, mis asetses maas. Midagi
erilist küll meelde ei jäänud, sest see sõda oli väga sündmusterohke. Meid
endeid pandi samuti läbi mängima sõda,
mis toimus Eestimaa pinnal. Peale lühikest näitemängu arutati erakondade üle,
mis olid rohkem kui pool sajandit tagasi.
Peale seda läksime rõdule ja kuulasime riigikogulaste juttu. See
tundus olevat huvitav, kuid kaua me neid kuulata ei saanud, sest aeg pressis
tagant. Olime asumas koduteele, kui tuli ettepanek minna Ülemiste ostukeskusesse. Kodutee oli mõnejaoks pikk ja igav, teisele
jällegi lõbus. Arutati ekskursiooni üle- arvati, et see oli arendav,
meeldejääv ja igati kasulik
Helena Trumsi. MULJEID 12. KLASSI ROOTSI
REISIST Reis algas mõnusa laevasõiduga - pisut küll raputas, kuid see lisaski
asjale põnevust. Hommikul avastasime, et sombune Eesti taevas on meie peade
kohalt kadunud ning taevas sillerdab kena päike. Minu jaoks kindlasti kõige
meeldivam kogemus sellest reisist oli perega suhtlemine. Väga haritud, laia
silmaringiga ning lõbusad ja hoolivad inimesed. Mõnigi õhtu kujunes lihtsalt
laua taga jutustamiseks hiliste tundideni. Magamisaega jäi küll napiks, kuid
magama me sinna ei kavatsenudki minna, vaid ikka suhtlema. Miks Rootsi erineb Eestist? Neil on paremad suhted üksteisega. Kui Eestis
näeb õdesid-vendi ikka näägutamas ja kaklemas, siis seal juhtub seda harva.
Kas on siis selle taganud kodune kasvatus või on asi heaoluriigis. Kui
eestlase eine on teine eestlane, siis rootslastel on piisavalt kohvipause, et
süüa kõht täis toidust, mitte üksteist järada. Muidugi esines ka imelikke asju, mida siin eriti ei näe. Nt.
riidepoodides jäeti proovitud riided suvaliselt maha, mitte ei asetatud
korralikult tagasi. Maarja Köörna
Ühel päeval oli meil võimalus külastada gümnaasiumit, mis oli väga
huvitav. Oli põnev vaadata, kuidas suhtuvad Rootsi õpilased õpetajatesse,
näha natukenegi, milline on gümnaasiumi õppepäev. Iseenesest eriti huvitavad
olid ka õpilased. Õpetajad olid vabad mitte nagu paljudes Eesti koolides.
Üldse - sealne koolisüsteem tundus rohkem läbimõeldud ja mõttekam.
Fränk Ainla
|
|
Võnnu Keskkool 2008 |
|
|
Uudised |
Uudised |
|
Enamuse ajast olime koos enda klassi ja
meie võõrustajatega. Neile lisandusid ka
nö. klassi sõbrad – paar inimest, kelle ülesandeks oli meie koolis
veedetud aeg võimalikult lõbusaks ja lihtsaks teha. Koolis veetsime ühe terve
ja 2 poolikut päeva. Muul ajal toimusid meil erinevad üritused ja
väljasõidud. Üks päev oli meil meeskonnapäev, kus meile tutvustati meie
klassi sõpru, pannes meid nendega samasse võistkonda. Teine päev oli meil
jällegi väljasõit Uppsalasse, kus
meile näidati sealset toomkirikut ja teisigi ülitähtsaid kohti. Sellele
lisandus ka peaaegu kohustuslik shopingutuur. Üldjoontes oli reis täiesti
suurepärane. Kavatsus on nende inimestega veel lähitulevikus kohtuda.
Paula Otsa Esimesel õhtul oli küll koduigatsus, kuid iga päevaga harjusin perega nii, et viimasel päeval ei tahtnud koju
minna. Üka põnevamaid päevi oli perepäev. Kuna minu ja Triinu pere said väga
hästi läbi, siis veetsime selle koos.
Meie perepäev toimus Stocholmis. Käisime ühes huvitavas muuseumis- seal sai
testida oma tähelepanuvõimet ja tervist. Mulle meeldis seal muuseumis kõige
rohkem see, et kõike, mis ma olin
siiani bioloogiatunnis õppinud, sain oma silmaga näha.
Mery Davtjan Üks
väga hea mõte nende poolt oli korraldada ühispäev koos Rootsi
noortega, kus pidime lahendama erinevaid
kergemaid ja raskemaid ülesandeid. Näitaks pidime puupulkade, tamburiinide ja muude lihtsate vahenditega
looma äratuntava muusikapala. Sel päeval saime me teha nii akrobaatilisi kui
ka aju ragistavaid ülesandeid. Päeva
lõpupoole ei olnud enam rahvuste vahelisi barjääre ega muud, vaid olime nagu
kõik üks ja sama rahvas.
Kairi Ruul Kõige rohkem õppisin reisist kaasinimesi sallima, hoolima ja austama, sest Rootsis on see suur asi.
Koolis ei olnud diskrimineerimist kellegi suuruse või riietuse pärast See
hämmastas mind. Ei ole vaja mingit kooliriietust, et kõik ühtemoodi välja
näeks. Mulle meeldis ka soe ja mõnus
pereelu, vastutulelikkus ja soe vastuvõtt igal ajal. Antti |
Kõige toredam oli perepäev. Me käisime
oma perega ujumas. See oli tõeliselt tore, kuna siis lasid kõik ennast
lõdvaks ja suhtlemine sujus palju paremini. Meil juhtus seal ka väga palju
äpardusi, mida on siinkohal piinlik mainida. Aga tore oli.
Helena Timuska (käis Rootsis eelmisel aastal) Kui mõelda sellele, mida uut sain teada, siis esimene mõte liigub toidu suunas. Pean tunnistama, et rootslastel on kohutavalt head toidud, lausa suurepärased. Esimest korda elus sõin taccosid ja need maitsesid suurepäraselt. Siis ma mõistsin, et seepärast nad igat toidukorda naudivadki. Triinu Nava. Björklinge koolis olime ka tundides. Kõige enam
hämmastas see, et tundides oli lärm ning kõik kõndisid ringi – see oli suurim
erinevus Eesti koolist. Triin Põdersoo Suvi majanduspoole pilgu läbi Võnnu Keskkoolis on käesolava aasta suve jooksul vahetatud välja saali aknad ja katus, soojustati ka lagi. Selle töö organiseeris vald, mille eest on koolipere tänulik abivallavanem Rein Mardole. Remonditöid on tehtud pisteliselt ka õppeklassides ja koridorides. Paigaldatud on kaheksa uut tuletõkkeust, kõikide klasside ning ka Palmisaali ja spordisaali põrandad on lakitud, täielikult on uuendatud koolimaja välistrepp. Kogu koolimaja valgustus vastab nüüdseks kehtivatele nõuetele- lisatud on puudunud tahvlivalgustused. Kõigis lõunapoolsetes klassides on nüüd akende ees rulood. Kahes klassiruumis on uuendatud mööblit ja arvutiklassi saime uued reguleeritavad toolid. Kaasajastasime ka poiste tööõpetuse klassi seadmeid- uued on puidutreipingid, puurpink, metallitreipink ja elektriline vineerisaag. Maire Kisand Toimetajad Ene Runno ja Agne Solba. Küsimused ja
ettepanekud on oodatud enerunno@ut.ee,
tiit102@mail.ee |
|
Võnnu Keskkool 2008 |
|