Nr. 010
Direktori veerg		Õppimine	Teated
Tere! Vabandan kõikide inimeste ees, kes tundsid piinlikkust seoses 7. klassi klassiõhtul juhtunuga. Selliseid asju ei tohiks juhtuda. Kool annab endast parima, et taolised sündmused ei korduks. Selle kurva kogemusega tuleb meil kõigil edasi elada ja sellest õppida. Aga vaatamata ebameeldivate tagajärgedega klassiõhtule ei kahtle ma hetkegi, et kõigist 7. klassi õpilastest kasvavad tublid ja korralikud inimesed. Seoses toimunuga tahan rääkida karistustest, mida kool saab määrata. Olen paljudelt kuulnud, et karistused on leebed. Nii see on ja nii ka jääb! Koolipoolne karistus on alati sõnaline – me noomime õpilasi. Kool ei ole vangla, kus pannakse kartsa. Sõna ongi õpilasele ainuõige karistus. Ja palun ärge mõelge nii – kui mina koolis käisin, siis oli kõik teisiti. Siis elasime hoopis teises riigis ja võrdlused on kohatud. Siinkohal tahaks ka ümber lükata SL Õhtulehes ilmunud väite, et kool püüdis klassiõhtul toimunut varjata. See ei vasta tõele! Juba järgmisel päeval oli teada, mis klassiõhtul üldjoontes toimus. Kuid paraku ei tahtnud osalejad sellest rääkida. Tõde hakkas selguma alles pärast lastevanematega toimunud arenguvestlusi. Alles siis selgusid klassiõhtu üksikasjad. Asja uurimist takistas ka koolivaheaeg. Kuid nüüd on see minevik ja loodame, et see ei kordu. Tiit Viileberg		On halb, kui inimene ei õpi, kuid on hukatuslik, kui ta ei tahagi õppida. Eksamitest Lisaks riiklikele eksamitele sooritavad mõned abituriendid koolieksameid. Kirjanduse eksamit teeb 11 ja ühiskonnaõpetust 5 õpilast, ajalugu ning kunstiajalugu 1 õpilane. IX klassi eesti keele ja kirjanduse eksam, mida teevad kõik õpilased, toimub 4. juunil. Ka matemaatika eksamit teevad kõik õpilased ja see toimub 11. juunil. Ülejäänud eksamid toimuvad kõik 16. juunil: inglise keel (5 õpilast), bioloogia (6 õpilast), ühiskonnaõpetus (9 õpilast), ajalugu (4 õpilast), keemia (1õpilane), vene keel (1 õpilane). Kõik põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00 Kristel Zovo kirjutas emakeele tunnis jutukese oma vanaemast. Lugu tundus õpetajale väga huvitav ja töö saadeti ajakirja “Hea Laps” toimetusele. Mai ajakirjas see tore lugu ka avaldati. Soovitame kõigil seda südamlikku jutukest lugeda.	4. VEERANDI LÕPP VÕNNU KESKKOOLIS I-VII klass hinded pannakse välja 29. mail. VIII, X, XI klass hinded pannakse välja 30. mail. IX klass eksamiperiood algab 4. juunil, tutipäev on 28. mail. TUNNISTUSED (v.a. IX ja XII) antakse 2. juunil kell 9.00 Üleminekueksamid 30.05.08 kell 9.00, Samal päeval, 30. mail on 1.-7. klassil ÕPPEKÄIGUD. LÕPUAKTUSED 9. klassi lõpuaktus toimub 20. juunil kell 16.00 kultuurimajas 12. klassi lõpuaktus toimub 21. juunil kell 16.00 kultuurimajas JUULIKUUS ON KOOLIMAJA SULETUD
Võnnu Keskkool 2008

Uudised	Uudised
Minu seiklusrikas merereis Rootsi. Kui tihtipeale osutub kõige raskemaks just esimeste sõnade leidmine, siis hetkel tundub see lause võimatu. See emotsioon, mälestus ja kogemus, mis jäi Rootsi reisilt on midagi seletamatult head – miski, mille jaoks veel sõnu olemas ei ole. Kui me reedel Tartus oma klassikaaslaste ja õpetajatega kokku saime, tekkis kohe suur ühtekuuluvustunne – just see, mida kooliseinte vahel varem tekkinud ei ole. Mida kaugemale kodust ja mida lähemale Rootsile seda toredamaks kõik muutus. Me küll pidutsesime koos varajaste hommikutundideni, kuid järgmisel päeval elasime üle ääretult toreda ja aktiivse (samas ka hariva) linnaekskursiooni. Linnas ringi liikudes tekkis isegi mõte kunagi sinna elama minna, sest kõik tundus nii ilus ja kuninglik. Kõik selle reisiga seonduv jättis ääretult hea mälestuse ja liitis meie klassi. Pilary Viin Kõige huvitavam seik kogu Rootsi reisi jooksul oli ekskursioon Vaasa muuseumisse. Rootsi Vaasa laev – ainulaadne terves maailmas, mille algkujust on säilinud 95% ning ainult 5% on juurde ehitatud. Laev on väga võimas, sellel on palju erinevaid nikerdusi ja inimeste, loomade ning mitmesuguste sümbolite kujusid. Vaasa laev läks põhja, sest see oli ebaproportsionaalselt ehitatud. Tollane Rootsi kuningas soovis ehitada kaunimat laeva, mida varem polnud nähtud. See tal õnnestus, aga ainult üheks merereisiks. Rootsi kuningas ei kuulanud targemate nõu, Vaasa laev läks põhja juba mõnekümne meetri möödudes. Laev tõsteti aga taas üles ning nüüd seisab ta uhkelt Vaasa muuseumis. Liis Zovo Meie koolis on tublid tõstjad. Raskejõustiku harrastust loetakse Eestis vanimate sportlike harrastuste hulka. Esimesed ametlikud tõstevõistlused peeti 1891. Tartu tõstespordi sünniajaks võib pidada 1891. aastat, mil 18. augustil toimunud rahvapeol oli kavas ka võidutõstmine. Suure tõuke tõstespordi tekkeks andsid Tartut külastanud rändtsirkuse jõumeeste etteasted. Eriti suurt vastukaja tekitas Georg Lurichi	esinemine Tartus 1897. Ka meie koolis on tublisid tõstjaid. Janek Paabut on tõstnud üle ühe aasta. Talvistel võistlustel osales ta kehakaalus –77 kg. Tookord rebis ta 80 kg ja tõukas 105 kg. Seega kokku 185 kg. Raido Pärl on tõstnud juba peaaegu aasta. Võistlustel osaleb ta kehakaalus +77 kg. Rebimisel oli Raido algraskuseks 40 kg, millele järgnes 45 kg. Rebimise tulemuseks jäigi 45 kg. Tõukamises oli esimeseks raskuseks 52 kg, teisel katsel 60 kg. Kogusummaks tuli (40+60) 105 kg. Ta saavutas selle tulemusega 3. koha. Rauno Karro on tegelenud tõstmisega poolteist aastat. Võistlustel osales ta kehakaalus –56 kg. Rebimist alustas ta raskusest 50 kg. Lõpptulemuseks jäi 55 kg. Tõukamise algraskuseks oli 65 kg, lõppraskuseks tuli 70 kg. Kokkuvõtvaks tulemuseks jäi (55+70) 125 kg, millega ta saavutas 1. koha ning kuldmedali, mille ta endaga koju kaasa tõi. Rauno Karro TARTUMAA MEISTRID 8. ja 9. KL. TÜTARLASTE VÕRKPALLIS. Jüripäeval, 23. aprillil toimusid Lähtel Tartumaa meistrivõistlused võrkpallis. Võnnu Keskkooli võistkond, koosseisus Kadri Mardo, Merle Roio, Liis Kuldma, Kaisi Kaljuvee, Helena Trumsi, Reelika Põdersoo, saavutas I koha. Teise koha sai Nõo ja kolmanda Lähte kooli võistkond. Võnnu kooli sama võistkond (võistkonnas ka Virve Roio) tuli Kalevi kooliliigas vabariiklikel võistlustel Viljandis kuuendale kohale 16 võistkonna seas. Nendel võistlustel esindas igat maakonda selle parim võistkond.
Võnnu Keskkool 2008

Uudised	Uudised
Tervisekuu Aprill oli Võnnu keskkoolis tervisekuu. Sellest koostas põhjaliku ülevaate Liis Zovo. Mida kasulikku saaksime oma tervise heaks teha? Äkki peatuks korra kiire elutempo kõrvalt ja küsiks seda endilt? Mõtiskleks veidi selle tähtsa teema juures endamisi, sest enesest algab kõik! Võnnu kooli aktiivsed ja ettevõtlikud noored eesotsas Pilary Viiniga võtsid kätte ning ristisid selle naeruse aprillikuu tervisekuuks. Alljärgnevad tegemised, sündmused, mõtted-muljed, info tõendavad tõepoolest, et sel kuul tegeldi väga tervislike asjadega. Siinkohal väike lühitutvustus. Tevisekuu oli jaotunud neljaks osaks: NAERA, ELA, TOITU ja LIIGU. Iga nelja alateema kohta on paika pandud erinevad loengud, mängud ja palju muud huvitavat! Kõik tervisega seotud, kõik tervisele mõeldes, kõik tugeva tervise heaks!!! I nädal: NAERA terviseks 01.04 Keskustepäev algklassides Põgus ja ülevaatlik intervjuu 2. klassi klassijuhataja Riina Võikariga. Kuidas tänane päev algas? Ja mida te Keskustepäeval ette võtsite? No tänane päev algas kogunemisega. Kuna NAER oli tänase päeva teemaks, siis esitati meile küsimus, milline võiks üks hea nali olla. Peale kogunemist jaguneti klassides keskusteks ja siis asuti tööle. Ka meie. Kuidas te täpselt klassides keskusteks jagunesite? Jagunesime keskusteks selles mõttes, et lapsed loosisid ise endale keskusi. Ning siis iga loos otsustas, millise valdkonnaga keegi tegelema hakkab. Keskusi oli kokku neli: lugemise-, kirjutamise-, matemaatika- ja kunstikeskus. Milliseid ülesandeid ja harjutusi pidid õpilased erinevates keskustes tegema? Teise klassi lugemiskeskuses oli töö tekstiga „Kuidas onu Ööbik ennast riidesse paneb?“. Kirjanduskeskuses pidid õpilased kirjutama omaloomingu jutukese, mille teemaks oli „Mis oleks, kui inimesed saaksid lennata?“. Matemaatikakeskus: arvutamine töölehtedelt. Ja kui ainekeskused olid läbi, siis järgmiseks kunstikeskus. Mida te kunstikeskuses ette võtsite? Kunstikeskuse „magustoiduks“ oli niiöelda klouni erinevate ilmete joonistamine. Tuli väga erinevaid töid. Päeva lõpus panime kõikide õpilaste tehtud klassipildid koridoridesse üles.	02.04 Anekdootide vestmine, osalejad 5.-10. klassini Kolmapäeval kuuenda tunni lõpus seisid vastamisi kooli kõige paremad naljahammastest killuvennad ja -õed. Intervjuu 9. klassi õpilase Anna Marta Krjutškoviga. Kuidas algas ja kes olid silmapaistvamad esinejad? Anekdootiderääkimine algas üsna põnevalt. Kõigi naljad olid võrdselt head ja lõbusad. Esinejad olid tugevad ja julged, omamoodi erinevad ja silmapaistvad. Kui suur oli konkurents? Kui palju oli osavõtjaid? Kõik klassid ei olnud küll esindatud, kuid konkurents oli sellegipoolest kõva. Naerda sai palju. Kas võtsid ise ka osa anekdootide vestmisest? Ei, ei võtnud. Ma elasin rohkem kaasa. 03.04 Naeruterapeut Ülle Närska 11.-12. klassile Kaili Roio, 12. klass: “Neljapäeval, 03.04.08, seitsmenda tunni ajal said üheteistkümnendikud ja kaheteistkümnendikud kokku Rootsi toas, et kohtuda naeruterapeudiga, kelleks oli umbes neljakümnendates naine, kes tutvustas end Üllena, perekonnanime ta ei öelnud. Tema eesmärk oli näidata meile mõningaid nippe, kuidas tulla toime närvipingega eksamiperioodil. Loomulikult rääkis ta meile ka sellest, mille jaoks on hea ja kui palju on tervislik päevas naerda. Et saaks üldse rääkida, et naer on tervisele kasulik, tuleb vähemalt 10-15 minutit päevas kokku naerda. Saime teada, et näos on üle 200 lihase ja naermisega aktiveerid enim näolihaseid. Kui on tunda, et oled pinges, on soovitatav masseerida nimetissõrmedega suunurki, silmade nurki ja põskesid ringjate liigutustega. See mõjub rahustavalt ja värskendavalt. Loomulikult ei tasuks ära unustada kõrvu, selleks tuleb näpistada kõrvanibusid, liikudes üles ja alla, ka see oli hea rahustaja. Et saada mõistust selgeks, (eriti sobib see neile, kes valmistuvad matemaatika riigieksamiks), tuleks peopesadega katta kõrvad ja mõmiseda m-tähega - võimalikult pikalt ja seda korrata neli või viis korda, mitte rohkem, muidu võib mõjuda uinutavalt. Et veel oma näolihaseid tööle rakendada, saab ise peegli ees teha rumalaid nägusid, võib ka proovida veniva kummi nina alt lõua alla saada käsi kasutamata. Loomulikult tegime kõike ka seda kohapeal. Iseenesest oli see tore üritus ja läbiviija lahe. Tundus, et kõigile meeldis see üksiküritaja ja me kõik jõudsime eesmärgini - naerda. Ei olnud ühtegi õpilast, kes poleks kordagi naernud.
Võnnu Keskkool 2008

Uudised

Uudised

II nädal: Ela terviseks Esmaspäeval, 7. aprillil, pidas meile loengut härra Andres Rummo päästeametist. Meile näidati nelja filmi. Kõik jahmatavad faktid olid võetud tõsielust. Need rääkisid loomulikult tulekahjudest ja sellest, kui kergesti võivad õnnetused kodudes alguse saada. Mõtlemapanev ja samas ohutust propageeriv. Küsitlus Karel- Ken Kooskoraga, 7. klass: Mis on Sinu arvates tulekahjude peamisteks põhjusteks? Ikka hooletus vast. Võib olla ka tahtlik süütamine, kuumad ilmad ja nii edasi. Vahel unustatakse lihtsalt ära, et lõke põleb. Ei pöörata vanadele elektrijuhtmetele piisavat tähelepanu, et need uute vastu vahetada. Ka sigareti suitsust võib terve hoone, näiteks elumaja maha põletada. Kas teadsid kõike, mida loengus räägiti? Jah, teadsin küll. Narkoennetuse loeng 5.-9. klassile ja õpetajatele. Õpetaja Maarika Arimäe: ”10. aprillil 2008. aastal toimus Võnnu Keskkoolis õpetajatele ühetunnine sõltuvusennetuse loeng. Koolitaja oli SA Viljandi haigla laste psühhiaatriaosakonna kasvataja Kuido Ernits, kes on tegelenud sõltuvushaigete ennetustööga juba mitu aastat. Erialase täienduse on ta saanud Rootsis. Oma igapäevase töö kõrvalt koolitab ta nii õpilasi kui ka õpetajaid üle Eesti. Loengutes on temalt küsitud, kas sellest tegevusest on üldse kasu (kes on sihtgrupp). Tarvitajatele kindlasti mitte. Need, kes on probleemide ja tagajärgedega kursis, need niikuinii ei hakka. Oluline on teavitustöö just neile, kes on kahevahel (proovida või mitte). Kui ta suudab panna 2-3 inimest teisiti mõtlema, siis loeb ta oma eesmärgi täidetuks. Koolitaja tugev külg oli see, et ta rääkis oma kogemusest (olnud ise suitsetaja, aga nüüdsest lõpetanud; samuti probleemid alkoholiga (kasvanud alkohooliku peres ja ise seda kuritarvitanud, kuid praegu mõõdukas tarbija) reaalselt toimunud sündmustest. PowerPointi esitlust oskab meist teha peaaegu igaüks või viidata mingitele Interneti- lehekülgedele, kuid kui kõneleja TEAB täpselt, MILLEST ta räägib, siis on õppijate kasutegur tunduvalt suurem, selle asemel, et kuulata uniselt suvalist kokkuklopsitud loengut. III nädal: Söö terviseks 17.04 Mai Maseri loeng – „Toitumishäired“ mõeldud 8.-10. klassi neidudele Mis on buliimia ja anoreksia? Kui suur on erinevate söökide energiasisaldus? Mis on taldrikureegel? .

Mida peaksime sööma ja kui palju ühe tavalise päeva jooksul? Millest tuleks hoiduda või mida tarbida väga vähesel määral? Neile kõigile ja veel mitmetele teistele küsimustele saime õige selged ja konkreetsed vastused neljapäeval, 17. aprillil, kui meile rääkis toitumishäiretest ja sellega kaasnevatest probleemidest proua Mai Maser, kes on toitumisspetsialist. Süüa võib kõike, mida süda soovib ja trenni tuleb kindlasti teha regulaarselt. Kuid süüa tuleb mõõdukalt ja ületreenimine on ohtlik. Rohkem rõhku puu- ja juurviljadele, kõigele rohelisele, sest need on tõelised vitamiinipommid. Terves kehas on terve vaim vaid sel juhul, kui hoolime oma tervisest tõsiselt ega riku seda rämpsuga. Jane Vahtrik Kuidas loeng sind mõjutas? Ma ei tea. See loeng meeldis mulle. Nüüd tean, mis on mulle tervislikum ja mida ei tohiks üldse poest osta. Nüüdsest hakkan sööma vähem rämpstoitu. Muudan oma toitumistharjumusi Mida sa arvad neist inimestest, kes näljutavad ennast eesmärgiga mõned kilod alla võtta? Ma arvan, et need inimesed on kompleksidega. Reaalsus kohutab. 18.04 Tervislik toidulaud Palmisaalis Peale kolmandat tundi olid palmisaalis välja pandud tervislikud toidud: kiivid, mandariinid, apelsinid, ananassid, õunad, pirnid, aprikoosid, nektariinid, kodumaised porgandid ja kapsalehed, erinevad maitsvad salatid ning palju muud head ja paremat . Kõik lasid heal maitsta! IV nädal: Liigu terviseks 21.04 1.-6. klassile maastikumängud Kristel Zovo:“Neljanda tunni ajal kogunesid 1.-6. klassi õpilased õue. Meid jaotati rühmadeks. Kokku oli umbes seitse rühma ning iga kamp sai vihje, millele tuli otsida vastust. Kõikidel oli aega üks tund. Hakkasime kohe pihta! Otsisime vihjetele vastuseid nii kiriku kui kultuurimaja lähedalt. Käisime veski ja lasteaia juures. Minu rühmas olid Raimo, Merlin, Teele, Raido,Vivijan, Hannes ja veel mõned. Kuigi edasi-tagasi jooksmine oli jube raske, meeldisid mulle maastikumängud, sest need olid lõbusad. 23.04 Sportlik vahetund – aeroobika kooli ees Aeroobika. Kooli ees. Mõnus muusika. Hea trenn. Toimetajad: Ene Runno ja Agne Solba. Arvamusi ootame endiselt: enerunno@ut.ee, tiit102@mail.ee