Nr. 002

Direktori veerg

Õppimine

Teated

Tere!

Käes on 2007. aasta. See on kahtlemata uute plaanide aasta. Täna tahaks Teile rääkida eesmärkidest ja unistustest.

Julge endale suuri eesmärke seada ning ära lase oma unistustel umbrohtu kasvada! Tee tulevikuplaane. Teadvusta, kuhu tahad välja jõuda. Aga kui vahepeal juhtub midagi ebameeldivat ja ootamatut, ole piisavalt paindlik, et mitte loobuda oma unistustest. Kui mõni unistus jääbki täitmata, muudavad unistused elu sisukamaks. Täitmatu unistus on stiimul täidetud eluks, nagu ütles üks kuulus kirjanik. Ära otsi vabandusi oma eesmärkidest loobumiseks. Ära ütle kunagi, et sul pole piisavalt aega. Sinu päevas on sama palju tunde nagu Michaelangelol, Albert Einsteinil, Michael Schumacheril või Aime Tänavotsal – neil ja paljudel teistel inimestel, kes vähemalt mulle on eeskujuks ja keda ma imetlen. Eesmärke püstitades küsi endalt: “Kas see aitab mul paremaks saada?” Püüa olla oma ala parim. Ole valmis tegema lisapingutust, mis eraldab võitjat teisel kohal olijast.

 

Tiit Viileberg

On halb, kui inimene ei õpi, kuid on hukatuslik, kui ta ei tahagi õppida.

Koolis

  • Edukas õppimine sõltub minu lugemisoskusest.
  • Süvalugemine aitab mul teksti põhjalikult mõista. Tekstist paremaks arusaamiseks kasutan pliiatsit või markerit tähtsaima väljatoomiseks.
  • Kasutan allakriipsutusi, tingmärke ja lühimärkusi.
  • Teksti lugedes esitan endale küsimusi. Mis? Millal? Miks? Kuidas?
  • Vaatan üle tekstis esinevad seletused ja põhjendused, et seosed paremini esile tuleksid.
  • Panen raamatu kinni ja jutustan kogu teksti endale ette.
  • Märkmete tegemisel on oluline käekiri.

 

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMID:
1)eesti keel ja kirjandus (kirjalik)-4. juuni 2007

2)matemaatika (kirjalik)-11. juuni 2007

3)bioloogia (kirjalik)-15.juuni 2007

4)keemia (kirjalik) –15. juuni 2007

5)füüsika (kirjalik)-15. juuni 2007

6)geograafia (kirjalik)-15. juuni 2007

7)ajalugu (kirjalik) -15. juuni 2007

8)ühiskonnaõpetus  (kirjalik) – 15. juuni 2007

9) inglise keel (kirjalik) – 15. juuni 2007

10) inglise keel (suuline) – 15.-16. juuni 2007

11)vene keel (kirjalik) – 15. juuni 2007

12)vene keel (suuline) – 15.-16. juuni 2007

 

 

Gümnaasiumi riigieksamid ja põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00, võõrkeelte suuline osa kell 9.00.

KONSULTATSIOONIDE

AJAD:

Õp. Arimäe – kokkuleppel õpilasega

Õp. Saksing – kokkuleppel õpilasega

Õp. Tänavots – E, K, N pärast tuned

Õp. Vimberg – T 7.tund

Õp. Kannik –E kokkuleppel

Õp. Kitter – T 7. tund

Õp. Tiiman – T 8. tund

Õp. Botšmanov – R 8. tund

Õp. Sobko – E 6. tund

                     N 7. tund

Õp. Viileberg – E-R – kokkuleppel õpilasega

Õp. Kisand - – kokkuleppel õpilasega

Õp. Kooskora - – kokkuleppel õpilasega

Õp. Õnneleid – E-R – kokkuleppel õpilasega

Õp. Tamm-Vask – T 7.tund

Õp. Tammoja – E 6. tund

Õp. Võikar – K 6. tund

Õp. Znamenskaja-R 6. tund

Õp. Runno - – kokkuleppel õpilasega

 

Kilde õpilaste töödest.

*23. aug. 1939. a. sõlmitud Saksa – NL mitte kallale tungiv pakt.

*23. aug. 1939 a. Saksamaa ja NSVL vaheline jaht, mitte kallale tungida.

*Kaevanduse sahtlis (šahtis) on kuld.

Võnnu Keskkool 2006

 

 

 

Uudised

Uudised

TÕENDITE ESITAMISEST

·        Lapsevanem või hooldaja võib kirjutada tõendi 3 päeva ulatuses (sh. tervislikel põhjustel), edaspidi tuleb esitada arstitõend. Kui kodustel põhjustel puudutakse sageli, võtab klassijuhataja ühendust lapsevanemaga.

·        Lapsevanema või hooldaja tõend kehalises kasvatuses võib vabastada õpilase 1 tunni ulatuses.

·        Õpilane esitab puudumistõendi 3 päeva jooksul peale kooli tulemist klassijuhatajale, kehalisest kasvatusest vabastustõendi hiljemalt tunni toimumise päeval kehalise kasvatuse õpetajale.

 

SÕIT MÕNISTE PÄKAPIKUMAALE

15. detsembril käis Võnnu keskkool Mõnistes päkapikumaal. Seal käisid neljas, viies ja kuues klass koos oma õpetajatega. Sõit kestis umbes kaks tundi. Sõit oli väga lõbus. Bussijuht oli tore, ta rääkis meile tarka juttu ja palus lastel laulda, et tuju veelgi paremaks läheks. Me sõitsime läbi Võru. See oli väga ilus linn ja üks õpetaja laulis meile toredat võrukeelset laulu. Nii me jõudsime kohale.

Päkapikumaa väravas ootas meid üks päkapikk, kellel oli keelumärk käes, tema ülesandeks oli näidata bussijuhile, kuhu saab parkida. Esimesena jõudsime ühte majakesse, kuhu viis meid üks väga sõbralik päkapikk. Seal toas magas sügavasti üks unimüts. Unimüts tõusis ülesse ja imestas, et kes me küll oleme ja kust me tuleme. Siis me rääkisime talle endast ja tema rääkis meile elust päkapikumaal. Pärast saime eide tehtud küpsiseid maitsta ja saime ka päkapikumaa aumärgi. Siis räägiti meile veel päevaplaanist. See oli väga huvitav.

Me külastasime Naksitralle, eite ja taati, kellel olid väga uhked loomad ja nad pakkusid meile karaskit. Me saime kokku veel jõupäkapikuga, kes oli väga tugev. Ta kukkus oma raskete kingikottidega elevandile otsa ja siis oli vaja arstiabi. Me käisime veel kassil külas, kes oli väga kärsitu ja ta pidi kogu aeg oma küüsi viilima. Aga kõige tähtsam oli see, et me pidime kõikidele loomadele kirja edasi saatma. Siis me läksime umbes kümme kilomeetrit edasi, sinna, kus elas jõuluvana. Seal kohtusime jälle paljude loomadega. Me külastasime Metsamoori ja tema perekonda, mutti, kes andis meile metroopiletid. Piiluparti, kes oli nagu ikka jälle kraavi sõitnud ja siis laste sõpra jõuluvana. Pärast käisime veel telgis, kus pakuti meile teed ja kooki. Kellel taskuraha kaasa oli, sai ka päkapiku-

 

maa puhvetist endale burgeri osta. Teises ruumis oli piparkoogitehas, kus sai piparkooke ka osta. Nii hakkasime varsti kodu poole liikuma. Bussijuht lasi meile telekast huvitavat Puhhi filmi. Nii me koju jõudsimegi.

See sõit päkapikumaale oli väga ilus ja tasub teilgi seal ära käiä!

Liisa Tammoja.

 

VÕIMLEMISPIDU PUHJAS

Juba hommikul ärgates oli teistsugune tunne kui tavaliselt reedel. Ei pidanud kandma rasket koolikotti ega istuma korduvalt 45 minuti kaupa ja tegema midagi, mida tegelikult teha ei taha. See hommik algas hoopis prooviga võimlas.

Väljasõit Puhja oli kell 10.00. Mida lähemale buss Puhjale jõudis, seda ärevamaks muutus õhkkond. Enne lavale minekut vaatasime teisi esinejaid. Eesriide taga seistes olid kõik juba üpris pabinas-

kas liigutused on meeles, kuidas raskemad kohad välja tulevad ja nii edasi. Õnneks tuli kõik aga evam-vähem välja, samas ei olnud vist kedagi, kellel väikest apsukest ei juhtunud. Kuid kindlasti ei tähendanud see, et me hoolsalt harjutanud polnud, pigem tõestas, et tegijal juhtub nii mõndagi.

Žürii meie tantsu just eriti kõrgelt ei hinnanud, kuna see ei läinud ürituse üldise stiiliga kokku. See ei muutnud kedagi oluliselt kurvemaks, kuna teadsime, et meie kavad olid ikkagi kõige paremad. Ja pealegi olid ju ka väikesed lohutusauhinnad. Usun, et kõik jäid rahule ja päev tõi rutiinsesse kooliellu veidi vaheldust.

Kadri Kasepalu.

 

VÕNNU KESKKOOLI JÕULUPIDU

22. detsembril kell 18.00 toimus Võnnu keskkooli jõulupidu Võnnu kultuurimajas. Etendati algklasside õpetaja Mai Tammoja lavastatud näidendit: “Rikkad jõulud, vaesed jõulud.” koos paljude tantsude ja lauludega. Esinejaid leidus igast klassist ning paljud lapsevanemad olid seda vaatama tulnud. Piduliku kontserdi viis lõpule laste- ja mudilaskoori ühislaul “Jõuluaeg”. Sellele järgnes lõbus ja hoogne jõuludisko, mille muusika olid õpilased enne pidu ise valinud. Pidu kestis kella 22.30-ni.

Kristel-Kai, Sandra, Gerta, Maarja

Kõik arvamused ja ettepanekud on oodatud:

enerei@ut.ee, tiit102@mail.ee

Toimetajad Ene Runno ja Agne Solba

                               

Võnnu Keskkool 2006